Eesti kirjanduse ajalugu I
ajakirjadele.
"Elu tuli" -rakendas meisterlikult rangeid klassikalisi vorme, et neid siis jälle hüljata, noor pooet
tabas ajaomase meeleolu ja leidis õnneliku kooskõla isikupärase väljenduse ja traditsoonilise,
laiemale lugejaskonnale mõistetava kujundikeele vahel. "Elu tules" valitsevad allegooria,
deklaratiivsus, tervikkogu teostuslik ebaühtlus jääb õnnestunud luuletuste varju "Üht laulu tahaks
laulda", "Oma saar", "Noorte laul", "Noored sepad", "Raudlaul".
Mehelik võitlusluule peegeldub ka armastusluuletustes, milles annab märku eesti luules esimest
korda uusaja individualismile iseloomulik hedonistlik, elunautimist väärtustav hoiak. Armastust ja
selle meelelist külge poetiseerides ütles noor Suits uue sõna - tollast kultuurikonteksti arvestades
liigagi julge, sest tekkisid erimeelsused ja etteheited luulekogule. Järgnevalt perioodikas ilmunud
annaabi.ee 
