Tehnika ajalugu
võtet kutsuma pudeldamiseks. Üsna samasuguse tulemuseni jõudis ka ameeriklane John
Cokhutt (1783). Lõpliku lihvi pudeldamismenetlusele andis 1784 laevamaakler Henry Cort.
Nuputati teistegi võimaluste kallal. Tiigelraua saamise lahendas silmaarstist kellassepp
Benjamin Hunstman, kes 1740 asutas Sheffieldi lähedal vabriku kellavedrude tootmiseks.
Algas rauatööstuse kiire areng, juurde tuli uusi rauatöömasinaid. Rootslane Christopher
Polhem võttis raudlattide tegemiseks kasutusele soonvaltsid (1745). J. Bramah ehitas esimese
hüdraulilise pressi (1797), hakates sellega tinast torusid suruma.
Olukord keemias
Metallide sulatamine viis edasi keemiat. Maapõuevarade kaevandamine tõi päevavalgele
järjest uusi maake ning metalle: tsink, vismut, koobalt (sai nime mäevaimult koboldilt),
nikkel. Metallide maagist eraldamise ja töötlemise võtted leiti kogemuslikult, piirjooni hakkas
võtma keemia üldteooria
annaabi.ee 
