Sõda,sõjavägi ja piinamine keskajal
saaks paremini sihtida, enamasti seati nad ka teiste väeosade ette. Väed asetsesid üksteise
vastas ühes või mitmes reas, lahingut alustasid tavaliselt vibu- või ammukütid.
Piiramisel oli kolm võimalust kindlust ära võtta: tormijooks, müüride lõhkumine ja
näljutamine, kuid need ei garanteerinud sugugi alati edukat piiramist. Alles kahurite arenguga
(kui nad muutusid kergemateks, liikuvamateks ja oli võimalik lasta raudkuule) sai kindluse
müürid kiiresti puruks pommitada ja nad seejärel vallutada.
14.saj. esimesel poole rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp,
kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või
sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid ilmselt kiiver ja kilp: pead on alati oluline
kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske
võidelda.