Kloostrimõis Kolgas
näidatakse voolavat välja tõllakuuri juurdeehituse läänemüüri alt, saab alguse hoopiski selle
juurdeehituse seest. Veel mõni aastakümme tagasi jäi allikas tol ajal ait-keldrina kasutusel olnud
hoone põranda alla.
Kolga mõisa hooneid põhjalikult uurinud Lembit Odres pööras suurt tähelepanu hästi töödeldud
kividele, pidades neid munkade käsitööks. Mõisa tiikide kandis oli neid palju, ülemise tiigi kõrval
asuv kaev on ääristatud ühesuuruste tahutud raudkiviplokkidega, tõllapesukanalilt allalaskuv trepp
on suurepärast paelõikamistehnikat näitavatest paeplaatidest.
Seega on igati põhjendatud oletada, et see üle 2 meetri paksune müür pargiservas kuulus just
munkade kindlustornile. Kui mungad või esimesena ehk ilmikvennad Kolka saabusid, siis võis veel
päevakorral olla siia kloostri rajamine. Esialgu aga elati puuhoonetes nagu ka Padise kloostri puhul
oli. Esimeste kivihoonetena rajati Padisel kabel ja elutorn
annaabi.ee 
