"raudkalju" - 1 õppematerjal

Betti Alveri luuletused

saatuse sülle viipama, viskuma õuduste õuel koleda kiuste päikese poole. Võta kinni mu käest.  Ei vaibu Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud luuleread, kui ta ise põrmu ei pilla oma süttivat sulepead. Ikka põleb ära ta paber. Ikka pakub end paberiks paas, tulekindel tahutud kivi, raudkalju, räbune räni ja mõõgateragi maas. Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read.  Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor! Ütle, mis imet sa otsid?“ „Vahel hõõguma hakkab valu, vahel kahetsus, vahel kaotus, vahel õnn, vahel tume tõde, vahel hingehäda ja häbi.“ „Kes on see erksam autor?“