KESKAEG 5 - 16. sajand
või nahkkotike aromaatsete ürtidega, mida ülikud nimetasid lõhnaõunaks ja lihtrahvas
haisupommiks. Majaemandail-isandail rippus vööl nahkne kukkur ja võtmekimp
Keskajal enamkantavateks eheteks olid sõrmused, käevõrud ja kaelaehted. Kõrvarõngaste
hiilgeaeg saabus alles renessansi perioodil. Ehtematerjaliks oli põhiliselt kuld, hõbe ja vääriskivid,
ka vask. Palverändurid kandsid tinast ja vaesed inimesed raudehteid. Ehete kandmist jälgiti
hoolikalt. Ka varakate bürgerinaiste ehted pidid vastavuses olema abikaasa poolt maksunimekirja
märgitud hulgale ja kaalule. Varandusliku seisundi ja luksusmäärustega lubatud ehete kandmise
vastu eksinuid trahviti. "Vääritutel" kutsealadel tegutsevate meeste kaasadel oli keelatud kanda
samalaadseid ehteid linna auväärsete emandatega
KAITSERÜÜD
Kaitserüüsid hakati kasutama muinasajal, alguses valmistati neid loomanahast ja
riidest