Torud valmistatakse sarrusega või ilma (väiksemad torud). Kuna torude paksus on teiste ehituskonstruktsioonidega võrreldes suhteliselt väike, siis tehakse torud peenemateralisest betoonist. Betoon- ja raudbetoontorusid kasutatakse peamiselt kanalisatsiooni välisvõrkude ehitamisel. Lühikesi jämedaid torusid (betoonrõngaid) kasutatakse teede-ehituses truupideks, samuti mitmesuguste kaevude ehitamisel. JOONIS 8.8.9. Raudbetoontorud: a- kanalisatsioonitoru, b- kaevurõngas, c- kaevu koonus. Ruumilised elemendid kujutavad endast valmis tube või muid ruume. Eestis on ruumilistest elementidest toodetud ainult sanitaartehnilisi kabiine st. vannituba ja wc ühes plokis. Kõnniteeplaadid tehakse peenema täiteainega betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit
• Rajatakse järskudel kaljustel jõgedel juba paisu ehitusjärgus, sest vette ei ehita. Ehituse ajal tihti osa tunneleid suletakse. • Tunnelveelaskusid iseloomustab surveline voolamine e. nad on rõhu all. • šahttunnel asub paisu taga. šahtist äravool tunnelisse sujuv üleminek põlvega. • Tunnelid kaljustes pinnastes ringikujulise ristlõikega ja vooderdamata. Pehmetes pinnastes vooderdatud. Pehmete pinnaste puhul torutunnelid betoontorudest survekõrgustel kuni 8m. Üle selle raudbetoontorud. • Väiksematel rõhkudel tunnelite sulgemiseks varjad, mis võivad olla tunneli lõpus. Suurte survekõrguste puhul varjad tunneli suudmetesse. Tornveelasud Kui tunneli suue viia vee pinnale, mille otsas vertikaalne veevastuvõtu šaht. Neid rajatakse siis kui tahetakse haarata kaldast eemalt ja suuremalt haaratava vee puhul. Torn ja pais ühendatakse teenindava sillaga. Torni sissevool sammaste ja varjadega. 22. Kalakaitseehitised
2. Vaiad, mis betoneeritakse vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. Selliseid vaiu nimetatakse kohtvaiadeks. Liitvaiad Geoloogilised tingimused nõuavad mõnikord pikemate vaiade kasutamist, kui seda võimaldab ühest tükist valmisvai. Sellisel juhul kasutatakse liitvaiu, mille osad ühendatakse vaiajätkuga. Vaia jätk peab tagama vajalike jõudude ülekande ühelt osalt teisele ja olema seejuures tehnoloogiliselt otstarbekohane. Õõnesvaiad Vaiadena on kasutusel raudbetoontorud läbimõõduga 0,3 kuni 0,8 m. Sillavundamentides on kasutatud ka tunduvalt suurema läbimõõduga toruvaiu. Võrreldes täispõiklõikega on toruvaial sama betooni mahu ja kaalu juures oluliselt suurem vaia põhja ja külje pindala ning seepärast ka suurem kandevõime. Vaiad võivad olla suletud või lahtise alumise otsaga. Viimasel juhul peab olema tagatud, et pinnase ja toru sisepinna vahel tekkiva hõõrde tõttu tekkiv nn terashülss