Deformatsioonivuugid
Enneaegsed
praod kipuvad kiirendama konstruktsiooni seisundi edasist halvenemist ja lõpuks vähendavad
betooni tegelikku töövõimet. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida sisepingete taset ning
edasist pragunemist. Selleks rajatakse konstruktsiooni deformatsioonivuugid (nimetatakse ka
temperatuurivuugid).
Deformatsioonivuugid hoiavad ära kahjustused mis võivad tekkida liikumisel
temperatuurivahede tõttu.
Eesti esimesel tähelepanuväärsemal raudbetoonsillal (Kasari sild, valmis aastal 1904)
deformatsioonivuuke teadmatusest ei jäetud. Ekspluatatsiooniaasta detsembris, kui temperatuur
oli langenud -16° R, märgati sillal pragusid, millest suurim oli ligi 2 mm lai. Peagi teatati 8 mm
laiusest läbi kaarte , lae ja sõidutee ulatuvast praost neljandas avas ja juuspragudest mitmel pool
mujal. Kohale sõitis ehitusfirma esindaja Couturier, kes leidis, et midagi ohtlikku juhtunud ei
ole
annaabi.ee 
