00,5 m aastas ehk 510% veehoidla keskmisest mahust (0,51% kuus); keskmiste hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul 0,51 m aastas ehk 1020% veehoidla keskmisest mahust (11,5% kuus); ebasoodsate hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul võib filtreeruda 2040% veehoidla mahust, s.o 12 meetrine veekiht (1,53% kuus). Paisud: ·Pais on veevoolu tõkestav ja vett paisutav ehitis Paisude liigitus: materjali järgi ·Pinnaspaisud ·Kivipaisud ·Puitpaisud ·Betoonpaisud ·Raudbetoonpaisud ·Kilepaisud Paisude liigitus: ehituse järgi ·Gravitatsioonipaisud ·Kaarpaisud ·Kontraforsspaisud Paisude liigitus: veeheite järgi ·Umbpaisud ·Veelaskepaisud, ülevoolupaisud Paisude liigitus: kõrguse järgi ·Madalsurvepaisud (kuni 10m) ·Kesksurvepaisud (10...50m) ·Kõrgsurvepaisud (üle 50m) Pinnaspaisud: Pinnaspaisude ristprofiile (Liiv, 1992): a on ühtlasest pinnasest pais, b sama, nõlvakindlustis
• Paisu drenaaž rajamine • Filtratsioon kalda pinnases ehk kaldafiltratsioon. Kaldafiltratsiooni vähendamiseks samad meetmed, mis paisualuse filtratsiooni vähendamiseks. Joonis 1.18 4. Paisude liigitus. Gravitatsioonpaisud kaljusel pinnasel A) Paisude liigitus materjali järgi • Pinnasepaisud – vanimad; savi, liivsavi, mergel kruus ja nende segud; odavad • Puitpaisud • Kivipaisud • Betoonpaisud • Raudbetoonpaisud B) Liigitus konstruktsiooni järgi • Massiivsed ehk gravitatsioonipaisud – kõik kivipaisud, betoonpaisud, massiivsed pinnasepaisud. Levinuimad on tänapäeval betoonpaisud. Ehitamise põhitingimus on et nende massiivsus/omakaal peab tagama stabiilsuse. Nt Linnamäe HEJ pais. • Kaarpaisud – nime saanud kaare kuju järgi. Õhukesed betoonpaisud töötavad survele, kandes vee surve oma kaarja paiskeha kaudu kalda kaljudele, millele ta toetub
annaabi.ee 
