Teenus sisaldab raudbetoondetailide tootja ja arhitekti koostööd hoone tehnilisel projekteerimisel, raudbetoonelementide tootmist ja paigaldamist. Betoonelementidest ehituslahendus on ökonoomne ja kasutajasõbralik alternatiiv monoliitbetoonist, terasest ja puidust hoonelahendustele. Hea ja otstarbeka ehituslahenduseni jõudmine eeldab varajast koostööd kavandi looja ja teostaja vahel (Otsman, 1976: 29). Teine võimalus on kasutada hoone sõlmede rajamisel valmis raudbetoondetaile: monteeritavaid vahelaepaneele vundamendiplokke, trepimooduleid, silluseid jne (Otsman, 1976: 29). 1.1. 3. Kasutusalad: · karkassisüsteemid postid, talad, vundamendiplokid, sillused; · katus- ja vahelaesüsteemid; · seina- ja fassaadisüsteemid siseseinad, välisseinad; · trepid; · põllumajandus- ja keskkonnatooted farmimahutid ja reservuaarisüsteemid, silohoidlad, farmide põrandaelemendid;
8 cm läbimõõduga vaiade (okaspuu või lepp) rida. Vaiade vahele punutakse hagudest tara nii, et hagude ladvad ja tüved jääksid vaiade taha. Laud- ja lattkindlustised (L) sarnanevad hagupunutisega. Erinevus on selles, et hagude asemel kasutatakse 6...8 cm läbimõõduga latte või laudu. Tänu tugevamale materjalile võib vaiade vahekaugus olla mõnevõrra suurem (80...100 cm). Kivikindlustis (K ja K') rajatakse muna- või paekividest objektidel, kus leidub sobivaid kive. Monteeritavaid raudbetoondetaile kasutatakse nii nõlvajalami kui ka kraavi põhja kindlustamiseks. Murtavplaatkindlustis (MP ja MP') tehakse kolmesektsioonilistest plaatidest. Plaatidel on murdevuugid, mis võimaldavad plaate murda trapetsikujulise kraavi ristlõike järgi. Raudbetoonplaatkindlutis tehakse kas 50x100x8 cm [(MKP) ja (MKP)' - maaparanduse kindlustusplaat] või 150x100x10 cm [(VKP)' - vesiehituse kindlustusplaat] suurustest plaatidest.