Lahusti molekulid võivad küll pugeda võrkstruktuuri avadesse ja neid suuremaks kangutada, kuid rohkemaks ei jätku neil jõudu. Polümeeri ruumala suureneb tublisti ja ta muutub pehmemaks, kuid ei lahustu. Sellist nähtust nimetatakse pundumiseks. 11. Iseloomusta klaasplasti. Getinaksis (paberkihiga täidetud reaktoplast) ja tekstoliidis (riidekihtidega reaktoplast) annab kiuline materjal täiteainena sama efekti kui raudarmatuur raudbetoonis – muudab kõva kuid rabeda materjali sitkemaks. Kõige parem plastmassi armatuur on klaasriie või klaasvatt. Sellist materjali nimetatakse klaasplastiks. Lähtetermoplastideks on kõige sagedamini epoksüvaik või küllastumata polüester. 12. Milliseid tooteid valmistatakse klaasplastist? Klaasplastist on lihtsal viisil võimalik valmistada väga keerulise kujuga ooteid.
Looduses on kips kristallhüdraadina(CaSO4*2H2O), mille kuumutamisel temp-ni 150 eraldub vett ning tekib alabaster(2CaSO4*H2O). Kui see segada veega, siis alabaster kõvastub, tekib uuesti kristallhüdraat. Vedel kipsitaigen on hästi valatav ja kõvastub ruttu, valmistatakse kujusid ja valamisvorme. Kips lahustub aga natuke vees, nii et ei saa kasutada välistöödeks, samuti pisut happeline, nii et temas olev raudarmatuur roostetab kiiresti. Kasutatakse kõige enam kuivkrohvplaatide valmistamiseks. Krohv on suhteliselt õhuke kattekiht, millega kaetakse seina või lae ebatasasusi, kaitses välismjute eest ja suurendades seina soojapidavust. Valmistatakse paksemast lubi-, tsement- või kipsmördist, millele lisatakse vajadusel värvaineid jt lisandeid. Lihtsustuseks on kuivkrohv, mis valmistatakse õhukesti kipsplaatidena, mis on mõlemalt poolt kaeotud tugeva paberiga ning saab seinale kruvida, ei
annaabi.ee 
