Eesti keele ajalugu
Üks vanemaid astmevahelduse
liike. On omane vanale sõnavarale, genuiinsetele sõnadele ja varasematele
laenudele.
Selle sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks
konsonandiks pearõhulise silbi järel.
Muutus arvatakse toimunud olevat XIV-XV sajandil, sest veel XIII sajandi
kohanimedes on klusiili nõrk vaste säilinud, vrd. Kohanimed Andikevaerae
’Annikvere’, Eghöntakae ’Jõetaga’, Jogentagania, Raudanal ’Raua-’,
Hergaenpae ’Härjapea’ XIII sajandi ürikuis, aga XIV sajandi algul juba ka
Meintacus ’Mäetaguse’, Waympere ’Vaopere’. Tegelikult jätkus selle muutusega
juba varem alanud sulghäälikute nõrkade vastete kadumise tendents. Juba
eelmise aastatuhande lõpu poole olid δ ja γ kadunud teisest silbist kaugemal, nt
*antaδak > *antaak, *õhtaγo > õhtoo. Laadivaheldus tekkis ka vadja, soome ja
karjala keeles.
7
annaabi.ee 
