Nimetu
konventsiooni II lisasse. Lisaks sellele on kantud saarmas ka CITESI´i lisasse ja EL
CITESI´i määruse lisasse A. Vaatamata sellele, et praegu on saarma arvukus suhteliselt
kõrge, ei ole kuigi tõenäoline, et me võime lülitada saarma taas kütitavate jahiulukite
nimistusse. Vaatamata sellele, et ta on välja arvatud jahiulukite nimistust, on ta ikkagi
jahiuluk. Kuigi on keelatud saarmale jahipidamine, satub igal aastal koprapüügil
raudadesse üle saja looma, kalakasvatustes, kalapüünistes ning autorataste all hukub samuti
arvestatav osa selle liigi esindajatest (Laanetu, 2010).
Oluliselt piirab saarma arvukust tema elupaikade halvenemine. Eesti väikejõgede
süvendamise esimene suur laine oli aastail 19551965. Selle tööga hävitatakse suur osa
veekogu elustikust. Uus, aeglaselt taastuv kooslus on esialgu tunduvalt liigivaesem ja
harilikult toodab ka vähem biomassi, sest kadunud on veekogu mosaiiksus (süvikud ja
annaabi.ee 
