deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Martma, Gert. Tallinna Ülikool. 04.12.2007. Metallid praktikas. [www.tlu.ee/~kertm/G %FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/p-metallid.doc]. 2. Miksike. 04.12.2007. Üldiselt rauast. [http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/raud3.htm]. 3. Protonizer. 04.12.2007. Raud. [http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=57]. 4. Vaab, Janno. Referaat.04.12.2007. Metallide liigid, saamise järgud ja nende paiknemine. [www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc]. 5. Vikipeedia. 04.12.2007 a. Malm. [http://et.wikipedia.org/wiki/Malm]. 6. Vikipeedia. 04.12.2007 b. Metallid. [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid]. 7. Vikipeedia. 04.12.2007. Teras.
soojusjuhtivade asjade valmistamiseks. Vasest on tehakse münte kuna vask on kerge ja siis on rahakott ka kergem. Ilma nende metallideta poleks me arvatavasti nii kaugel ja kiiresti arenenud. 10 Kasutatud materjalid Tamm, L. (2012). Keemia õpik VIII klassile. (3). Kirjastus Avita. Miksike. Külastatud 25.veebruar 2016, aadressil http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/raud3.ht m Miksike. Külastatud 20.veebruar 2016, aadressil http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vask.htm Wikipedia. Külastatud 20.veebruar 2016, aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium Wikipedia. Külastatud 18.veebruar 2016, aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Raud Wikipedia. Külastatud 15.veebruar 2016, aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium Chemicum. Külastatud 05.märts 2016, aadressil http://www.chemicum.com/