Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside
poolest eestlastest väga pikalt ees. Väike arengueelis, ristisõdadest saadud kogemuste ja tehnoloogiate näol, kindlasti oli, kuid see ei olnud sõja tulemuse seisukohalt määrav. Eestlastel võis tõesti rauast turviseid olla kasutusel veidi vähem kui sakslastel, mitte aga mahajäävusest tingituna, vaid tulenevalt kohaliku maastiku ning sõjapidamisviisi eripärast (kiired rünnakud ja ootamatud manöövrid). Eestlased olid hilisrauaajal, ajaloolaste poolt tõendatult, ühed suurimad rauatootjad Euroopas ning tundsid hästi ka sepakunsti. Seetõttu relvade ning kaitserüüde jaoks vajalikust rauast ning selle töötlemise oskustest neil kindlasti puudust ei olnud. Põhjus, miks muinaseestlaste kiivreid ja turviseid meieni pole jõudnud, seisneb pigem õhukese raua väga halvas säilivuses. Rooste sööb selle kiirelt läbi, samuti oli raud veel toonagi ülikallis ning ihaldusväärne taaskasutustoore. Näiteks võib tuua fakti, et ka
annaabi.ee 
