Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak, tema rauasisaldus on 30 - 40%. Püriiti (FeS) rauatootmisel ei kasutata, sest selles sisalduv väävel raskendab raua väljasulatamist. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused
magnetofonilintides, ferrütentennides ja tugevate püsimagnetite valmistamisel. 4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda
annaabi.ee 
