opaalides Hüdroksiidid limoniit Limoniit Limoniit Kuju: tavaliselt tihe või muldne mass. Kõvadus: 5- 5,5 Värvus: roostepruun kuni tumepruun Läige: peegeldunud valgus annab läike, klaasjas, matt Esinemise vorm ja koht: tekib mitmesuguste rauamineraalide lagunemisel, samuti setib merede või mageveekogude põhjas rauabakterite mõjul. Eestis leidub järve- ja soorauana ning rauaookrina. Karbonaadid dolomiit Dolomiit Dolomiit kaltsiit Kuju: teralised agregaadid, rombilised kristallid, mille tahud on kõverdunud Kõvadus: 3,5 - 4
21 vähe sademeid) Patagoonia, Great Basin ameerikas. -rannikukõrbed (külmad hoovused jahutavad õhu maha, veeaur kondenseerub veepinna kohal, rannikule jõuab vaid kuiv õhk) Atacama -polaarkõrbed (sademeid vähe) Gröönimaa, Antarktika Ei toimu keemilist porsumist (veepuudusel), levinud rabenemine ja oksüdatsioon. Rauasilikaatide termaalne lagunemisel ja oksüdeerumisel. Kõrbevaap kõva, tume rauamineraalide kiht kivitükkide pinnal. Vesi kõrbes talvel võib esineda paksu lumikatet, kevadel õitsevad taimed jne. Ka tuuleerosioonil sõltub erosioon terade suurusest ja tuule kiirusest(nagu vooluvee korral). Liivaterade põrkeliikumine, saltatsioon, toimub mõne meetri paksuses kihis, kõrgemal vaid hõljuv tolm. Savisetteid tuul kaasa haarata ei suuda, aga lenduva liiva poolt abradeerides võib see ka toimuda. Pinnavormid.