Riikide kokkuvõte
territooriumist 8,7% ja suurimaks järveks on Vänern. Mets katab 57% riigi territooriumist ja
enamus jääb okasmetsavööndisse, vaid lõunaosa asub segametsavööndis. Skandinaavia
mäestikus on hästi välja kujunenud taimkatte kõrgusvööndilisus. 8,6% moodustavad rabad ja
sood. Maa lõunaosas levivad metsapruunmullad ja põhjaosas leetunud ja soomullad. 1909.a.
rajati Rootsi esimesena Euroopas Rahvuspargid.
Rootsi on rikas metallimaakide poolest, tähtsaimad rauamaagileiukohad paiknevad
maa kesk- ja äärmises põhjaosas. Värvilistest metallidest on tähtsaimad vase-, tsingi-, ja
pliimaak. Suur on ka uraanimaagi, turba ja hüdroenergia varu.
2004.a. andsid SKT-st 1,8% põllu- ja metsamajandus, tööstus ja ehitus 28,7% ning
teenindav majandus 69,5%. Kahe maailmasõja vahel muutus Rootsi värviliste metallide ja
rauamaagi varude tõttu kõrgelt arenenud rasketööstusega riigiks. Viimastel aastakümnetel on