Maailma suurriigid enne esimest maailmasõda
haldamine sundis valitsust pidevalt makse tõstma. See tekitas aga laiades rahvahulkades
rahulolematust, mistõttu Bülowil tuli lõpus oma ametikohalt 1909. a. tagasi astuda.
3. PRANTSUSMAA
MAJANDUSARENG. 19. sajandi lõpul oli maa majandusareng veel tublisti pidurdunud,
kuna valitsevaks haruks oli endiselt põllumajandus. Talupoegade olukord halvenes.
Majanduslikku arengut pidurdasid ka tähtsate tööstuspiirkondade Elsassi ja Lotringi
rikkalike rauamaagikaevanduste loovutamine Saksamaale, samuti valduses, lisaks sellele
5 mld suurune kontributsioonimaks (hüvitusmaks sõja võitjale) jms.
Majandusraskuste käes vaevlevas riigis oli välja kujunenud veel komme paigutada
raha pankadesse või väärtpaberitesse (aktsiatesse, obligatsioonidesse) ja elatuda siis
protsentidest. Nii kujunes Prantsusmaal välja ulatuslik rantjeede kiht (u. 2 mln inimest),
kes ei tegelenud ise enam tootmise ega ka äriga. Nii oli Prantsusmaa XX sajandi alguseks
annaabi.ee 
