Kultuuriajalugu, muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad
Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel
poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse
rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika
esinemine ülemere asulates.
Rauaaeg
Eestis eristatakse varast rauaaega (I aastatuhande keskpaigast e.m.a kuni meie ajaarvamise I
sajandini ja vanemat ehk rooma rauaaeg (I kuni IV sajandini), keskmist rauaega (V kuni
IX sajandini) ja nooremat rauaaega (X kuni XIII sajandini).
Varasel rauajal arenes põlluharimine edasi ja hakkas muutuma peamiseks elatusalaks.
Vastavalt sellele muutus ka asustuspilt. Tekkisid paiksed külad koos nende juurde kuuluvate
põllumaadega. Tööriistu hakati valmistama rauast.
Rooma rauaajal oli areng suhteliselt kiire, kaudselt oli seda mõjutanud Rooma impeeriumi
areng. Suhted teiste rahvastega tihenesid. Majanduselus sai põhiliseks põlluharimine, asustati
annaabi.ee 
