Nimetu
murdmaastikul (jalgrattakross) ja velodroomil(trekisõit). Võistlusmaa pikkus on täpselt
kindlaks määratud üksnes trekisõidus. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, eraldi-
või ühisstardist (grupisõit). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu
päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust velotuuriks.
Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus.
Alternatiivspordialaks võib pidada rattatraielit.
Üks tuntumaid maanteesõiduvõistlusi on individuaal-meeskondlik velotuur Tour de France,
mis toimus esimest korda 1903 ja toimub tänapäevani. Esimene eestlane, kes Tour de France'i
lõpuni sõitis, oli Jaanus Kuum.
Jalgrattaspordist sai tänapäevane spordiala Prantsusmaal ja Inglismaal 1860. ja 1870. aastatel.
Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti 1869 Prantsusmaal marsruudil Pariis-
Rouen, mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. 1892 asutati Rahvusvaheline Jalgratturite
annaabi.ee 
