Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
Võib olla oli
aga põhjuseks hoopis tundmatu mees provintsist.
Jällegi järgnes Eesti rattaspordile mõõnaperiood. Uue hoo saime sisse 1925 aasal, kui
hakati järjepidevalt Eesti meistrivõistlusi pidama. Tekkisid uued nimed nagu koolipoiss E.
Veermann, kes tegi kahel korral tuule alla lätlastele 300km sõidus Riia- Miitava- Riia, ja J.
Golding. Hiigelaegadel jättis rattasport varju kõik spordialad.
Tõelisi mehetegusid hakkas rattaseljas tegema Endel Ruubel. Tema arvele kogunes 17
meistritiitlit, kes on oma saavutustega Eesti üks edukamaid sportlasi kunagi. Tema
eestvedamisel korraldati esmakordset rahvusvaheline võistlus, kus osalesid kaks soomlast.
Nende rattaid vaadati kui imeasju- mõlemal käiguvahetajaga tipp maanteerattad. Soomlane
küll selle võistluse võitis, kuid Endel sõitis oma tippmargi 100km distantsil. Lisaks
püstitas Ruubel veel mitmeid Eesti rekordeid ja andis tõuke meie rattaspordi isaks