Wilbur
raamatukoguga.
Vennad omasid ka mehhaanilist kalduvust, mida aitas arendada ema, kes oli oma lapsepõlves
veetnud palju aega oma isa transpordi poes, ning õppinud disainima ja ehitama lihtsaid
majapidamisinstrumente ja mänguasju Wrightide koju. Kui Orville armastas mingi probleemi
detailseid mehhanisme, siis Wilbur vaatles kõige juures suurt pilti. Vendade edukat koostööd võib
näha näiteks trükipressi tegemises vana kaariku osadest. Orville leiutas ka iseõlitava rattarummi.
Kuid alles peale kuulsa Saksa inseneri surma 1896. aastal asusid vennad oma suurima saavutuse
teele. Sel hetkel sattus Wilbur Otto Lilienthali, mehe, kes tegi üle 2000 õnnestunud lennu rippuva
purilennukiga, palju avaldatud töödele. Innustatult hakkas Wilbur lugema kõiki artikleid, mida ta
lendamise kohta leidis. Kolm aastat hiljem oli ta vastuse välja mõelnud peamisele probleemile, mis
takistas inimesel lendamast kuidas kontrollida lennumasinat siis, kui ta juba kord õhus on