Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi. Maailmameistrivõistluste medaleid on Eestisse toodud neli: 2010 võitis Tõnis Erm rattaorienteerumise sprindidistantsil hõbeda,1991 orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi, 1994 suusaorienteerumises Maret Vaher pronksi ja 2008 rattaorienteerumise sprindis Tõnis Erm pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt 2006 võitsid Mihkel Järveoja, Timo Sild ja Markus Puusepp teatekulla. Markus Puusepp võitis ka tavarajapronksi. Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus
Orienteerumise põhiline vahend on kaart. Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis, mis näitab mitmesuguste objektide paiknemist looduses. Valisin oma uurimistöö teemaks „Eesti orienteerumiskaardid läbi aegade“, sest ise tegelen orienteerumisega, siis soovisin rohkem teada saada orienteerumiskaartide kohta. Millised olid need minevikus, kuidas on leppemärgid muutunud, kuidas joonistatakse kaarte ning soovin viimast ka ise proovida joonistada. Plaanin joonistada suusaorienteerumise kaardi Tehvandi suusaradadele. Juhul kui lund piisavalt maha ei tule, et antud kaarti oleks võimalik kaardistada, siis teen selle asemel rattaorienteerumise kaardi Aptreekrimäele.