„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“
millele omakorda lisandus kasvatuslik ja õpetuslik külg. Laulumängudesse kätketud
maagilised mõjutustaotlused viljakuse edendamiseks ja muud taolised kuuluvad aga siiski
täiskasvanute maailma.
Mängud, millele on iseloomulik suletud ringis liikumine, kannavad Põhja-Eestis ja Mulgimaal
nimetust ringmäng, neid saatvad laulud aga ringmängulaul või ringilaul. Kagu-Eestis
kutsutakse taoliseid mänge hoopis tsõõrimängudest, tsõõrilauludes või rattalauludeks,
harvemal juhul ka ringilauludeks. Kõige suurem osa laulumängudest ongi just ringmängud.
Vanemate ringmängude tunnuseks on ringis liikumine laulu saatel ning spetsiifilised puändid.
Vanemad ringmängud on näiteks paarimängud (,,Me lähme rukkist lõikama"), vahetusmängud
(,,Kes aias?"), pandikorjamismängud (,,Karumäng") ning sportliku puändiga ringmängud
(,,Midrilind").
Peale vanemate ringmängude eristatakse ka dramaatilise tegevusega ja vahetantsuga
ringmänge