Eesti rahvamuusika
Laul on tavaliselt siirdevormiline. Mitmed
laulumängud olid varem tuntud erinevate viisidega, hiljem on (osaliselt trükitud laulikute abil) pääsenud valitsema üksainus viis.
13.3 RingmängudMänge, millele on iseloomulik suletud ringis liikumine, nimetatakse Põhja-Eestis ja Mulgimaal ringmängudeks, neid
saatvaid laule aga ringimängulauludeks või ringilauludeks. Kagu-Eestis on vastavad nimetused tsõõr (Tartumaal ka sõõr) või ratas, harvem
ring, ning (t)sõõrilaul, rattalaul või ringilaul. Ringmängude mängimise kohta öeldi (t)sõõri või ratast tegema.
Ringmängud võib jagada kolme põhiliiki.
· Vanem ringmäng, mille lõpul oli tavaliselt puänt (lõpuüllatus). Liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel. Laulu lõppedes
toimus midagi erilist, näiteks anti pant, vahetus ringi sees olija ("Kes aias") vms. Laul oli sageli siirdevormiline.
annaabi.ee 
