A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kallis daam, kas võite mulle öelda, mis on saanud minu sõbrast, kelle olime
sunnitud umbes kaheteistkümne päeva eest siia jätma?» küsis d'Artagnan.
«Kas see ilus, umbes kahekümne kolme kuni kahekümne nelja aastane noormees,
leebe, armastusväärne ja sihvakas?»
«Ja lisaks kõigele sellele oli ta õlast haavatud?»
«Just nii.»
«See on tema.»
«Härra, ta on ikka veel siin.»
«Oh, mu kallis daam, te annate mulle tagasi elu!» hüüdis d'Artagnan hobuse seljast
maha tulles ja ratsuteid Planchet' kätte visates. «Kus on mu kallis Aramis, ma tahan teda
kaisutada. Tunnistan, et tahan teda väga näha.»
280
«Vabandage, härra, aga ma kahtlen, kas ta saab teid praegu vastu võtta.»
«Mispärast mitte? Kas tal on seal mõni naine?»
«Jeesus, mis te räägite! Vaene poiss! Ei, härra, tal ei ole seal ühtegi naist.»
«Kes siis?»
«Montdidier' küree ja Amiens'i jesuiitide kloostri ülem.»
«Oh, jumal!» hüüdis d'Artagnan. «Kas vaese poisiga on lood siis nii halvad?»
annaabi.ee 
