A.dumas Kolm musketäri terve raamat
tahtnud mulle teatada, kelle poolt ta saadeti, ja kes mulle ütles, et ta sai käsu oma
peremehelt...»
«Või oma perenaiselt,» katkestas d'Artagnan.
«See ei muuda asja,» ütles Aramis punastades, «...ja kes mulle ütles, et ta sai käsu
oma perenaiselt viia see hobune minu talli, kuid mulle mitte öelda, kelle poolt see on.»
«Ainult poeetidega juhtuvad sellised asjad,» lausus Athos tõsiselt.
«Hästi, see teeb asja lihtsamaks,» ütles d'Artagnan. «Kummal hobusel te ratsutate,
kas sellel, mille te ostsite, Bi sellel, mis teile kingiti?»
««Kahtlemata sellel, mis mulle kingiti. Te saate ju aru, d'Artagnan, et ma ei või teha
sellist ülekohut...»
«.. . tundmatule kinkijale,» sõnas d'Artagnan.
«Või salapärasele kinkijannale,» ütles Athos.
«Hobune, mille te ostsite, ei ole teile enam vajalik?»
«Peaaegu mitte.»
«Ja te valisite selle ise välja?»
«Suurima hoolega! Te ju teate, et ratsaniku julgeolek sõltub peaaegu alati tema
hobusest.»
annaabi.ee 
