Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Peamotiiviks sai Oruveski paisjärv, kuhu suunusid pargiteed ja olid kujundatud vaatekohad
paviljonidega. Looklevad teed jälgisid reljeefi ja ümbritsesid peamiselt veekogusid. Allikapaviljon,
supelmaja, paadisillad. Kõrgendikul asub vaatepaviljon, mida on Brestiks nimetatud. Väikesest
looduslikust kosest kujundati kaskaad. Hiljem laiendati parki veel parkmetsa osaga, sinna rajati
jalgteed, sõiduteed ja ratsutamisrajad. Veel on näha, et mõisahoone esiväljaku äärmiselt lihtne,
kuid suurejooneline lahendus - nelinurkne murupind on lõhutud ja sinna on rajatud ringtee, nagu
seda kõikjal teistes parkides võib näha. Kadunud on arabeskid, labürindid ja teised barokkpargi
elemendid. Pargi peaosa ümberkujundamine andis looklevate teede ja vabade murupindadega
küll vabakujundusliku ruumilahenduse, aga sirged teed ja puuderead pargi äärtel jäid püsima,
põhiplaanis säilis ka üldsituatsiooni sümmeetria
annaabi.ee 
