Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. On nimetatud arvu 15 000, vene andmetel langes vähemalt 6000 sõdurit. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe juhtida üle jõe läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Nõnda kaotati tuhat meest. Seejärel hakkasid taganema jalaväelased. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes, ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. 1700. aasta lõpul koosnes kogu Vene armee veel ainult 34 000 sõdurist. Sealjuures puudusid neil suurtükid, laskemoon, osalt ka püssid. Samuti puudus neil igasugune distsipliin ja võitlusmoraal. Järellugu.
Poolale. 1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal Saaremaa jäi taanlastele. 2.Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus+kohustused) 13 ja 14 saj. loeti eestlasi isiklikult vadeks. Nad pidid kaasas käima isandite sõjakäikudel ja võisid kanda relvi. Maavabad-need olid enamasti muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talu lääni alusel ja ainus kohustus oli käia oma relvadega ja ratsudega sõjakäikudel. Nad oli isiklikult vabad, kes pidi ise maad harima kuna neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul teotööd tegema. Neid leidus kõige rohkem maaisandate isiklukes valdustes: möldirid, kõrtsnikud, sepad, puusepad. Mõisa ametimehed oli vabad adratalupoegade tavalistest koormistest. Adratalupojad on talupoegade põhilikk, kes pidi tegema teotööd ja maksma makse. Omasid ka palgatöölisi
Peamiselt hukkusid kahe väeosa, Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Talve jooksul suurenes rootslaste väliarmee 18 tuhande meheni. Kuramaa vallutamine Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev. Louis de Silvestre'i maal.August II, kelle liitlasi Rootsi oli löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris 1701 kohtusid August ja Peeter uuesti, et oma liitu uuendada. Peetril oli
annaabi.ee 
