Kultuur ja rahvusriik
taustaga. Ometi - pärast seda venis sõda veel kolm ja pool aastat,
tuues miljoneid ohvreid.
Uuemal ajal on jalgpalli lahutamatu kaaslane huligaansus, seda
niihästi riigisiseste kui rahvusvaheliste mängude ajal. Mis eriti oluline:
pea kõikides klubides lööb kaasa nn «võõrleegionäre». Kas see
tähendab, et oma klubile kaasa lõugav kari on ületanud rahvusliku
piiratuse? Kas nemad on juba tuleviku-eurooplased? Kahtlen selles.
Inimteadvus on suuteline igasugusteks ratsionaliseeringuteks. Teadvus
hoiab vastuolulised faktid kenasti eri lahtrites, kus nad ei puutu kokku,
ja enamiku inimeste teadvus ei moodusta loogilist koherentset
süsteemi. (Näiteks Vene ajal oli igal eestlasel ka mõni «hea»
kommunist või venelane, kellele üldine negatiivne suhtumine ei
laienenud.) Tundub, et jalgpallurid-võõrleegionärid on oma klubi
fännide teadvuses mingil veidral kombel inkorporeeritud «kohaliku»
tasandile. Seega jalgpall ei pruugi soodustada sidusust, vaid vastupidi.