"ratsionaalsue" - 1 õppematerjal

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

pingutanud ja vastandab omapoolt, et filosoofia identiteet on olla „kohahoidja“. Teisele kriitikale vastandab ka, et filosoofia saab olla interpreet, mitte „kõrgem kohtunik“. Kriitikas on aga üks asi, millega Habermas pole Rortyga nõus ja ei hülga seda: mõistusemõiste (ratsionaalsuse kontseptsioon – mida me loeme ratsionaalseks). Seda peab Habermas Kanti aegumatuks kontseptsiooniks. Ta ütleb, et Kant on loonud uue ratsionaalsuse kontseptsiooni, mis vastandub metafüüsika ratsionaalsue kontseptsiooniga. Kanti „mõistusemõistele“ on iseloomulikuks: formaalne (irratsionaalne sisu korrastatakse mõistuse poolt), diferentseeritus (on teoreetiline, praktiline mõistus ja otsustusjõud, aga need kõik on ratsionaalsuse vormid, vaid tegemist on erinevate ratsionaalsete vormidega – moraali ratsionaalsust ei saa üle kanda teaduse ratsionaalsusele), protseduuriline (kategooriline imperatiiv on moraalne ratsionaalsus, ise kontrollime selle kehtivust). Metafüüsika