elanud organismide kivististe ehk fossiilide uurimisega. Suveaeg Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra varasemaks nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 2:00 ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 3:00. Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks. Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata. Suveaja kasutamine maailmas Esimest korda kehtestati suveaeg Saksamaal 30. aprillil 1916. Eestis mindi esimest korda suveajale 15. aprillil 1918 (hiljem üle hulga aja 1. aprillil 1981). Tänapäeval kasutavad suveaega põhjapoolkeral Kanada, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja
seostada ekspressionismiga. 1. Eesti Kunstnike Ryhm Uudset harmoonilist ja tasakaalukat suunda taotlesid eesti kunstis 1923. aastal loodud Eesti Kunstnike Rühma liikmed, mille liidriteks olid J. Vahtra ja M. Laarman. Nende kubistlik- konstruktivistlik looming tuleb eriti ilmekalt esile 1920. aastate algul trükitud graafika mappides. 1920. a. sai alguse Eesti Kunstnike Rühm, mis peagi tegutses Tallinnas. Nemad vaimustusid ratsionaalsemast ja harmooniat taotlevamast kubismist. Enne II ms oli Eestis ainus rühm, mis oli rangelt pühendunud ühele kunstivoolule. Enne EKR oli Eestis juba kubistlikke jooni, see tuli siia Jaan Vahtraga, viljelesid veel Aleksander Mülber, Aleksander Krims ja Kuno Veeber. Kõrgaeg oli 1924-25, kus korraldati kõige rohkem näitusi. Peaaegu igal pool käisid näitustega kaasas ka selgitavad loengud. Võttis osa 1925
annaabi.ee 
