Platoni käsitlus riigist
disponeerituse alusel, millest lähtuvalt respekteeritakse teisi nende õiguspärastes
nõudmistes ja suhtutakse neisse õiglaselt. Sel viisil on hüve tähenduses ,,minu
jaoks kasulik" seotud moraalse hüvega. Sealjuures peab Platon,
nagu mainitud, inimese õiglust suhetes teistega justkui sisemise hoiaku sümptomiks,
milles inimene on enesega üks, suuteline lugu pidama iseendast ning milles ta viib
oma afektid ja tungid kooskõlla ratsionaalsega, mida mõistetakse hüvena: üksnes
õiglane saab olla enesele sõber ja sisemiselt vaba, üksnes tema on tõesti hingeliselt
terve ja üksnes tema tunneb seejuures, et see on puhas ja selgepiiriline heaolu vorm.
9) Mida on tarvis, et saada õiglaseks/vooruslikuks inimeseks?
Nii Platoni kui teiste antiikfilosoofide jaoks eeldab iseloomu täiuslikkus (voorus)
suutlikkust eristada ratsionaalselt, s.t mõistusega nähes, näilist hüvet tõelisest hüvest.