Matemaatika - Õhtuõpik
Näiteks kahe muutujaga lineaarvõrrandi korral on mõistlik
end piirata reaalarvudega – nii saame ilusa vastavuse sirgetega tasandil [lk 184].
Ka ruutvõrrandi korral piirame end reaalarvudega [lk 87], kui tahame joonistada
ilusat graafikut, ja samas võtame arvesse ka kompleksarvud [lk 89], kui soovime
lahendit leida igale võimalikule ruutvõrrandile.
Üldiselt kehtibki, et mida rohkem arve endale lubame, seda rohkem lahendeid
võime ka leida. Näiteks võrrandil puuduvad lahendid ratsionaalarvudes, ent
ometi eksisteerivad nad juba irratsionaalarvude hulgas. Võrrandil ei leidu
lahendeid reaalarvude hulgas, aga neid on täpselt neli, kasutades kompleksarve.
Võrrandite lahendamine erinevates arvuhulkades on väga erineva raskusega. Näi-
teks ei ole mingit raskust lahendada kolme muutujaga võrrandit
kompleksarvudes – nimelt igale -i ja -i kompleksarvulisele väärtusele saame
leida kompleksarvulisi -i väärtusi täpselt 10.