Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
Koluvere ja Lihula.
Riigimõisasid valitsesid kohapeal fogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. 1600. aastal
ühtlustati maksud kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamkasuga ja koormiste
liike vähendati.
Sõdade tõttu oli rahva arv vähenenud, kuid mõisatöö vajas tegemist- tõusis teopäevade arv.
Eramõisates oli aadli võimupiirid suured. Mõisnik juhtis oma maaalal kogu elu. Ainsaks
tähtsamaks mõisniku kohustuseks oli ratseteenistus sõjaväes: iga 15 adramaa kohta pidi kutse
korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik.
Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel oli oma asutused ja ametiisikud.
Toimis konkureerivana riigivõimu kõrval.
Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.
Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru-, Järva- ja Läänemaa.
Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike seas tugevat vastupanu. Kuid kuningad
annaabi.ee 
