EESTI VARAUUSAEG
kanti. Peamiselt Jõhvi ja Vaivara kihelkonnad saanud kannatada.
Tegemist esimesel kuul rüüstamisena.
Liivimaalased polnud kokku puutunud khaaniriikide vägedega, kes oli kordades
julmemad kui senised vastased. Sõja algusest hakkavad levima teated äärmisest
julmusest. Esimesel kuul mingit vastupanu ei osutatud. Ordu teenistuses oli kuni 200
rüütlit. Pigem oli see amet, sõjaliselt nad ei olnud tegevad. Peamiselt tegeleti ala
administreerimisega. Ratsateenistuskohuslased kohustus oli paljuski jäänud
ajalooliseks pärandiks, seda ei peetud enam otseselt silmas, kuigi aadlikel oli kohustus
maa kasutamise eest sõjalises olukorras läänihärrale appi minna, aga see kohustus,
omada relvastust, oli jäänud unarusse.
Palgasõdurite värbamiseks ja ülalpidamiseks raha polnud.
Talupojad ei osanud sõdida, 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus ja talupojad
ei osanud enam relvi käsitseda. Samuti puudub igasugune juhtimine, strateegilisele