RÜÜTLIKASVATUS
Nad vehklesid,
ratsutasid, ujusid, jooksid, võitlesid üksteisega. Tavaliselt tehti seda kogenud sõjamehe-õpetja
valve all. Ka oli paažidel lossi igapäevaelus üpris palju tööd. Nad olid tegelikult oma isanda
teenrid. Peale isanda isiklike ruumide ja tema riietuse olid poiste hoole all ka tema hobused.
Paažid pidid tallis hobuseid puhastama, oskama neid kiiresti saduldada, tundma kõiki lahingus
vajalikke võtteid. Nad pidid õppima hobuseid ratsatama, raskes turvises pikki maid jooksma, oda
ja mõõka osavalt käsitlema, puust rüütlega võitlema. Poisikestele oli see kõik oluline elukool.
2.3 RELVAKANDJA TEENISTUS.
Paažiaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Loomulikult ootas iga poiss kannatamatult
järgmisesse astmesse tõstmist. Tuli aeg ja isand nimetas neid oma relvakandjateks. See oli
pidulik sündmus, sellest teatati ka poisi vanematele, korraldati pidusööming ja turniir. Sageli
annaabi.ee 
