RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL
aastal asutati
Hobuseasjanduse- ja Arendamise Armastajate Ühing, mille ülesanneteks said ratsaspordi ja
hobusekasvatuse edendamine riigis. 1940-ndate aastate alguseks oli Eesti ratsaspordis
saavutatud tase, mis lubanuks meie riigi esindajatel konkureerida Euroopa teiste riikide
esindajatega, paraku võtsid II maailmasõda ja nõukogude okupatsioon selle võimaluse."
(Teele Metstak, 2014).
,,Ratsutamise takistussõidu areng Eesti NSV-s algas sõjajärgseil aastail. Arengut toetasid
ratsaspordiinstruktorite ettevalmistamine vabariigi kõrgkoolides (TRÜ ja TPI), ratsutamise
viljelemine kolhoosides ja sovhoosides, ratsutamisosakondade loomine laste ja noorte
spordikoolide juurde. Ehkki spordiala arengut takistasid ratsutajate kesised
treeningutingimused ja ebapiisava kvaliteediga hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV
takistussõitjad üleliidulistel võistlustel kõrgetele kohtadele. Esimese eestlasena pääses
Nõukogude Liidu koondvõistkonda Jüri Villemson, kes 1963