Liivisõda
" Septembris 1560
puhkenud talurahvaülestõus haaras suure osa Harju- ja Läänemaast. 1561. a alistusid Harju-,
Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsile. Samal ajal lakkas olemast Liivi
ordu, kelle valdused Harjumaal langesid Rootsile, sh mõne aja eest ilmalikustatud Padise
kloostri maad. Rootsi krooni maid seati majandama ja haldama kroonumõisad (Padise, Keila,
Harku jt). Paljud teenistuseta jäänud ordu liikmed ning mõisatest ilma jäänud aadlikud
moodustasid ratsasalkasid, pakkudes oma teeneid erinevatele sõdivatele pooltele. Rootsi poole
tuli aga üle Vene ohvitsere, kellele tasuti maavaldustega - nii sai alguse mitme vene või tatari
nimega aadlisuguvõsa ajalugu Eestis (Baranoff jt). Sõjaliste ja poliitiliste teenete eest
hakkasid Rootsi kuningad üha enam maid läänistama, mille tulemuseks oli mõisate arvu kiire
kasv ning ka feodaalse surve tugevnemine 17. sajandil.
annaabi.ee 
