"ratsasalgast" - 1 õppematerjal

I EESTI AJALUGU konspekt

eestlastel aga väga head suhted. 11.sajandi keskel hakati rajama suuremaid linnuseid ­ eriti suured maalinnad kerkisid Lääne- Eestis ja Saaremaal. Eestlaste relvastusel olid tähtsal kohal odad. Kasutati nii viske- kui torkeodasid. Küllaltki paljud omasid ka mõõku, sõjanuiasid ja -kirveid. Varustusse kuulus tavaliselt kilp, jõukamad võisid lubada ka rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnas moodustatud malev. See koosnes nii jalameestest kui ka ratsasalgast. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma kiiretel viikingilaeva meenutavatel alustel. RELIGIOON Muinasusund Usuti, et kõik inimesed ja muud elusolendid omavad väge, seda võis leiduda ka teatud paikades või objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad ­ kivid, allikad, hiiepuud