Diego Velazquese
Haruldase meisterlikkuse
saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks
kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes,
nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas". Seda laadi harrastab kunstnik
ikka järjekindlamalt ja julgemat pärast kodumaale tagasitulekut maalitud teostes. Neist tuleks
kõigepealt esile tõsta hertsog Olivarese ja noore printsi Balthasar Carlose ratsaportreid. Mõlemad
portreed, maalitud umbes 1632-34, säilivad Prado muuseumis, Madriidis.
,,Las lanzas"
3,70 x 3,07 meetrit, 1635, Prado muuseum, Madriid.
Tema teise, aastani 1649 kestva perioodi hiilgavaim meistriteos on suur, aastatel 1634-1635 loodud
ajalooline maal, mis kujutab episoodi sõjast Madalmaade vastu, nimelt Hollandi kindluse Breda
alistumist 1625. aastal hispaanlastele. See mõõtmetelt suurim Velazquezi töö on tuntud nime all