Keskaja Rooma
linn ja tsiviliseeritud elu omavahel tihedasti seotud. Roomlased hindasid kõrgelt oma
esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel sattusid nad aga suurel
määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks
kreeka kombed ja uskumused.
Seisused
Roomas oli seisuslik ühiskond. Kõige kõrgemal kohal asus pärilik senati-aristokraatia.
Kandsid valget rüüd punase triibuga(tooga). Senaatorile järgnes ratsanikuseadus moodustasid
ka rikkad ja mõjukad inimesed. See oli ülemkiht. Alamkihi moodustaid käsitöölised ning
maal elavad talupojad-rentnikud. Vaesed proletaarid. Neile jagati tasuta vilja.
Orjad ja vabakslastud
Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguste kultuuritausta ning ühiskondliku
positsioonidega inimesi. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö
tegijatena, majateenijatena, oskustöölisena ja isegi arstide ning õpetajatena. Seaduse ees olid
annaabi.ee 
