Abu Simbel ja Karnak
Kui ma laskun alla
sõjavankrite madinasse, mis sind piiravad, näed sa neid langemas ja purunemas nagu savivaasid
sinu hobuste kapjade all!... Ma muudan jääks sinu lugematute vaenlaste südamed, ma võtan
tugevuse nende jäsemetest, ma panen kukkuma odad ja nooletuped nende kätest ja ma paiskan nad
vette nagu krokodillid!... Nad tapavad üksteist ja lõikavad läbi teineteise kõrisid ja see, kes on
langenud, ei tõuse enam kunagi!..."
Siis otsib Ramses abi kindralitelt ja ratsanikelt, kes pole lahingust osa võtnud: " Tulge
edasi", hüüab ta neile, "ja öelge mulle, kes teie seast on ennast selle riigi jaoks ohverdanud rohkem
kui mina. Kuni teie istusite rahulikult oma laagrites, läksin mina üksi vaenlase vastu. Kui mind
poleks olnud, oleksite te kõik surnud!..."
Saabub õhtu ja luuletaja laseb meil tunnistada lahingu tulemust. Terve Ramsese armee, mis
oli taganenud, hakkab uuesti edasi tungima. "Nad tungisid edasi üle laipadega kaetud maapinnast,
annaabi.ee 
