Eesti keskaeg
pidid hobuse või künnihärgade puudumisel mõisast laenama. Üldiselt peeti keskajal
Liivimaal kõige rohkem veiseid, kes andsid piima ja liha, nende sõnnikuga väetati
põlde ning neid kasutati künni- ja veoloomadena. Piimandus piirdus, vaid hapupiima
ja võivalmistamisega, juustu valmistamist eestlased ei tundnud. Sihipärast loomade
tõuaretust ei toimunud. Eestis kasvatati lambaid, hobuseid. Hobune oli keskajal tähtis
veo- ja künniloom. Muinasajal eestlased kasutasid hobust kui ratsalooma.
Aiandus- Lisaks viljapõldudele olid taludel väiksemad aia- ja põllulapid.
"Köögiviljaaia" sünonüümiks on "kapsaaed." Köögiviljaaias kasvatati kaalikat, ube,
herneid, lääts. Puuviljaaedu keskaegses Eestis ei leidunud, kuid üksikuid võis esineda.
Taani hindamisraamatus on üks küla nimega "Aunapo", mis võib viidata
metsaõunapuudele. 16. sajandil kasvatati Liivimaal õuna-, pirni, kirsi- ja ploomipuid.
annaabi.ee 
