E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
»
Munga silmad hiilgasid kentsakalt, kui ta neid sõnu kõneles. Mehed vahtisid imestades
vaimulikku
meest, kellest aru ei võinud saada, kas ta vaigistaja või ässitaja oli. Keegi ei kostnud sõna.
Valitsevas vaikuses oli selgesti kuulda kapjade plaginat, mis ligemale näis tulevat. Varsti tuli
1 Munk räägib siin sveitsi rahvast,. kes 30 aastat enne meie jutu algust enese Habsburgi
raske ikke alt vabastas ja oma priiust tugeva käega kaitses. (Autori märkus.)
149
ka metsatuka tagant suur ratsallste salk nähtavale. Eesotsas sõitsid ordurüütlid, valged kuued
seljas ja mustad ristid rinna peal; nende kännul raudriides sõjamehed ja sulased; odad ja
paljad
mõõgad välkusid heledal päikesepaistel.
Talupojad vaatasid kähvatades üksteise otsa. Munga näo üle libises tume vari. Keegi ei
julgenud häält teha, aga mitmed piilusid kaitsva metsa poole; neil näis himu olevat jooksu
panna. Et aga keegi esimene ei tahtnud olla, siis jäid kõik paigale ja kogunesid tihedasse
hunnikusse