E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Mine heaga koju ja heida puhkama.»
«Kuhu oled sa Maie pannud?» kärgatas Goswin tõusva vihaga.
«Otsi ise,» vastas sepp.
«Ma ütlen sulle viimast korda: anna tüdruk tagasi, siis lasen ma su eluga pääseda.»
«Ja mina ülen sulle: kui sa türukut rahule ei jäa, siis ei lase ma sind mitte eluga pä aseda.»
«Võke ta kinni!» müistas Goswin. Sulased ajasid hobused rüinal sepa peale. Aga kaks
esimest hobust kukkusid kõe purustatud peadega maha ja matsid ratsalised eneste alla.
Näes, et sepp, kes kolmest küjest räastiku läi kaitstud oli, kõk hobused võs ara tappa,
enne kui kellegi mõ ok võ oda temasse puutus, käkis Goswin sulaseid jala Villu kallale
tungida. Goswin ise oli, nagu kõk teadsid, vahva mees, aga --olgu see nü ud uhkuse võ mõe
ebauskliku kar-tuse päast --ta ei tahtnud ise sepa hi/msate hoopide ette astuda. Sulastel
olid osalt mõ ogad, osalt piigid käs, aga neist ei võnud enam kui kaks korraga Villu kallale
tungida