"ratsaline" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Jaanus nägi, kuidas sulased viimse jõuga vastu panid; silmanähtavalt nõrkes nende vastupanek, aga hädakisa ei tulnud nende suust. Nad ei otsinud pääszteed, nad püüdsid oma elunatukest kallilt müüa. Kaua ei saanud nad oodata. Oks neist surus peagi jälle käe vastu rinda, kuhu i oda sisse oli tunginud, oigas korisedes hinge välja ja langes kummuli. Tema surmaja hobune astus tuksuva keha peale, aga viimane elus sulane kee-rutas kirvest ja hobune ning ratsaline prantsatasid maha. Rõõmuhelk läikis sulase näost. Ta silmad otsisid noort peremeest, kes praegu vägeva käega ühe piimanäolise noormehe hobuse seljast maha raius. «Päästa ennast, peremees! Mina suren rõõ- 86 muga,» hüüdis sulane, uue pealetungija mõõka osavasti kõrvale lüües. . «Meie üksi veel?» hüüdis Jaanus, silmapilguks pead pöörates. «Sureme siis meiegi, aga ausasti!» Jaanuse sumad otsisid võitluse ajal kõige õnnetuse alustajat, Oodot. Viimaks nägi ta teda