Vene türgi sõda
o. ajateenijad olid sunnitud
sundaega teenima oma sünnikohast kaugetes rajoonides. Eestlased näiteks teenisid Poolamaa
garnisonides ja Siberis. See süsteem võõrutas sõjaväe rahvast ja pidi selle muutma kindlaks
toeks valitsusele sisemiste rahutuste mahasurumisel ja teiseks piiriäärsetes rajoonides
venelastega täidetud garnisonid pidid mobilisatsiooni korral andma aluse muude rahvustega
komplekteeritud rügementide lahinguvõimele.
Venemaa sõjavägi jagunes 29 armee- ja 2 ratsakorpuseks, millest 17 armee- ja 2
ratsakorpust (66%) asusid Vilna, Varssavi, Kiievi ja Odessa sõjaväeringkonnas; 3
armeekorpust (21%) - Petrogradi ja Moskva ringkonnas. Kaukasuse, Turkmenistani ja Kauge-
Idas 2 armeekorpust (13%). Needki pooliku koosseisuga ja teise järgu osadega
komplekteeritud. Hiljem Kauge-Idas asuvate väeosade arvu suurendati. 1895. a. (Jaapani-
Vene sõja ajal) oli venelasi Kauge-Idas - 30.000. 1900. a. (bokserite mässu ajal) seda arvu
suurendatu kuni 60
annaabi.ee 
