Lahmuse Mõis
Lahmuse mõis kanti peale L. Ratlefi surma 1873. a tema lesele Jennyle ja tütrele Fannyle. Lesk, kes
elas sageli lahmusel, armastas suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu.
Loodus annab igale paigale oma näo. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis
mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Just järvele ja teisele poole järve jätkuvasse
parki avanebki härrastemaja vaade. Mõisat ümbritseb park, mis rajati 19. saj 50-ndatel aastatel, kui
mõis kuulus Ratlefitele. Hiljem on parki pidevalt täiendatud. Park on segastiilis. Esiväljak on avar,
ovaalne väljak. Varem on pargi juurde kuulunud ka teispool paisjärve asuv parkmets.
1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool.
Kool Lahmuse mõisas
Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel
väikeses majas. Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume,
annaabi.ee 
